Visioon aastast 2013: mis sai teoks ja mis polnud määratud teoks saama?

      Viimase 8-9 aasta jooksul on Eesti elu muutunud nii paremaks kui ka halvemaks. Kuid inimesed on olendid, kes tahavad enesekindlust ja kindlust tulevikus ning seetõttu koostati visioon, mis oli plaan 2020. aastaks ülesannete täitmiseks. Aasta 2021 hakkab lõppema, mis tähendab, et on aeg välja selgitada, mida plaani kohaselt tehti ja mida me ei suutnud. 

     Eesti inimese eluaspekt, näiteks tema elukvaliteet, on viimastel aastatel kõvasti tõusnud: meil on paljude kaupluste mobiilirakendused, nagu Maxima, Rimi, Selver, Coop, ja erinevad boonused kliendikaartide kasutamise eest. riik ja poekett justkui julgustavad riigi elanikke tehnoloogiat kasutama, pakkudes talle kaartide ja rakenduste kasutamisel kaupade allahindlusi ja mitmesuguseid muid boonuseid. Eestis on aja jooksul paranenud ka suhtumine IKT -sse ja veebipoodidesse ning usaldus internetiteenuste vastu on kasvanud. Selle tulemusena on tekkinud nõudlus kaupade järele välismaalt, konkurents on suurenenud ning Eesti impordi- ja eksporditulu on suurenenud. Transpordi kujul on ilmunud arenenud tehnoloogiad: Bolt ja Tuul, mis võimaldavad rentida transporti, mis säästab riigi elaniku aega ja raha. Osariikide veebisaidid ja programmid on võrreldes 2013. aastaga teinud olulisi muudatusi: digilugu suutis kasutajale andmeid anda ja võimaldada töötajal või patsiendil kodust lahkumata iseseisvalt küsimustikke, tõendeid ja deklaratsioone täita. transpordiameti veebisaidil saate nüüd litsentsi saamiseks veebis taotleda. Kuni aastani 2020 võiks öelda, et Eesti riigi plaan tehnoloogiate ja riigi kui terviku arendamiseks täidetakse. 

     Kuid mitte kõik ei läinud nii ladusalt, kui on kirjeldatud teises lõigus. Aasta alguses hakkas Eestit, nagu kogu maailma, kogema kohutav aeg: koroonaviiruse tõttu karantiin. Selle pandeemia tagajärjed jäävad maailma kummitama rohkem kui tosin aastat ja inimesed mäletavad seda aega kui halba unenägu (välja arvatud muidugi need, kellele meeldib kodus olla). Paljud suurettevõtted pidurdasid oma tööd, tootmistempo langes järsult, import ja eksport Eesti jaoks muutusid teatud ajaks võimatuks ning mis kõige hullem: turism peatati. See on Eestile tõsine löök. Aasta jooksul suleti palju väikeettevõtteid ja ettevõtteid, plaan Eesti ühiskonna kultuuri arendamiseks, samuti Eesti konkurentsivõime tõstmise plaan ja tootmise suurendamise plaan Eestis ebaõnnestus. Inimesed on lõpetanud Eestisse tuleku, pühasid praktiliselt ei peeta teist aastat järjest, inimesed on väsinud pidevast karantiinist karantiini jooksmisest, riik ei saa neile vajalikele raha eraldada, sest pole kuskilt võtta raha. 21. aasta alguses paljastati ka toonase juhtiva partei keskerakondli korruptsioon. Pandeemia on toonud kaasa palju probleeme ja tasub mõista, et see ei saa kunagi olema sama, mis enne 2020. 

   Nüüd on meil kahe teraga mõõk: ühes otsas - tänu koroonaviirusele, mobiilirakendustele ja valitsuse veebisaitidele hästi arenenud tehnoloogiad. Ja teiselt poolt: suletud ettevõtted, vaesuse suurenemine, tootmise vähenemine, impordi ja ekspordi võimaluse vähendamine ning elanikkonna seas kasvav rahulolematus. Ja proovige nüüd vastata, kas plaan sai täidetud, kas see võis täituda või polnud sellised inimlikud unistused teoks määratud?