3 põnevat IT lahendust. (ITSPEA-1б Ilya Karyagin)

1) Ka prügikastid saavad targemaks. Kui kasutaja nuppu vajutab, seob Townew ämber prügikotti automaatselt ja avab kaane, et ületäitunud kott saaks minema visata, ja asendab selle siis uuega (kaane all olevas rõngas on 25 kotti) . Townew on varustatud infrapunaanduriga, mille abil saab kopa käeviipega avada. Sellel on ka ülekoormusfunktsioon - kui kott on täis, tõstab ämber prügikotti automaatselt ja sulgeb selle. Idee tekkis ettevõttel pärast robotitolmuimejate tulekut. Sel hetkel pidasid leiutajad huvitavaks midagi sarnast luua. Nende ametlikul veebisaidil (https://www.townew.us) leiate selle toote erinevaid versioone.

Akutoitelist nutikat ämbrit saab osta 99,95 dollari eest valge või türkiissinise värviga. Uus sõrmus koos kottidega maksab 5 dollarit. Loodud aastal 2020

2) Nutikas tolm - iseorganiseeruvad pisikesed seadmed (grupirobotid), mis vahetavad traadita signaale ja toimivad ühtse süsteemina.Eeldatakse, et "nutika tolmu" põhielemendid - motiivid on lõpuks liiva- või isegi tolmuosakese suurused. Igal mootoril peavad olema oma andurid, arvutusüksus, side- ja toiteallikasüsteemid. Kui need rühmitada, loovad motiivid automaatselt väga paindlikud ja väikese energiatarbega võrgud. Nende rakendused võivad ulatuda kliimaseadmetest kuni meelelahutusseadmeteni, mis suhtlevad teiste teabeseadmetega.Nutika tolmu kontseptsiooni tutvustas UC Berkeley professor Christopher Pister 2001. aastal, kuigi samad ideed on varemgi ilmunud ulmes (näiteks üksikasjalikult kirjeldas Stanislav Lem romaanides "Võitmatu" 1964. aastal ja "Rahu maa peal" 1984. aastal) ). 2005. aastal avaldati ulatuslik ülevaade, mis kogus erinevaid tehnikaid, mis võivad vähendada andurivõrkude arukate tolmumotterite suurust millimeetrist mikromeetrini.Nutikad tolmuseadmed põhinevad madal- ja sügav-madalpinge nanoelektroonikal ning sisaldavad mikroenergiaallikaid koos tahkis-impulss-superkondensaatoritega (nanoioonilised superkondensaatorid). 2010. aasta arenguid nanoraadio valdkonnas saab kasutada ka tehnoloogilise baasina nutika tolmu praktikas rakendamiseks.

3) Optilised pintsetid, mõnikord "laserpintsetid" või "optilised püünised", on optilised instrumendid, mis manipuleerivad mikroskoopiliste objektidega, kasutades laservalgust (tavaliselt kiirgavad laserdioodist). See võimaldab rakendada dielektrilistele objektidele jõude femtonewtonitest nanonewtoniteni ja mõõta kaugusi mõnest nanomeetrist mikronini. Viimastel aastatel on hakatud biofüüsikas kasutama optilisi pintsette, et uurida valkude struktuuri ja toimimist. Aastal 2018 anti Nobeli füüsikapreemia "optiliste pintsettide leiutamise ja selle rakendamise eest bioloogilistes süsteemides" optiliste pintsettide loojale Arthur Eshkinile. Alates A. Ashkini leiutatud esimesest laserpintsetist, mis põhineb ühel Gaussi valgusvihul (põhiline laserrežiim TEM00) 1986. aastal, on ühemoodiliste laserkiirte kontseptsioon arenenud kõrgetasemeliste laserrežiimide abil, st. Hermiidi-Gaussi talad (TEMnm), Laguerre-Gaussi talad (LG, TEMpl) ja Besseli talad (Jn). Laguerre-Gaussi taladel on ainulaadne omadus tõmmata optiliselt peegeldavad ja neelavad osakesed optilisse lõksu. Ringikujuliselt polariseeritud taladel on pöörleva orbiidi nurkkiirus ja need võivad osakesi pöörata. Laguerre Gaussi taladel on ka oma nurkkiirus, mis võib osakesi ümber tala pöörata. Seda efekti täheldatakse ilma tala välise mehaanilise või elektrilise reguleerimiseta. Lisaks Laguerre-Gaussi taladele on nii null- kui ka kõrgema astme Besseli taladel orbiidi nurkkiirus, samuti ainulaadne omadus hoida paljusid osakesi samaaegselt teatud kaugusel.